Projekti tulemuste esitlemine toimus 18. mail Kvaliteedihindamise seminaril.
Projekti kokkuvõte:
Kõige sagedamini kasutatakse e-kursustes õppekorralduslike dokumentide ja õppematerjalide edastamiseks üliõpilasele ning üliõpilaste iseseisva tööde vastuvõtmiseks. Vähemal määral kasutatakse teisi e-õppe vahendeid; foorumiülesanded ja grupitööd. E-kursuste loomisel on oluline, et õppejõud hoiaksid õppetöös kasutatavad materjalid ühes ja keskses kohas. Seetõttu on üldine pilt kohustuslike materjalide avalikustamisest positiivne, ideaalis peaks kursuse loomisel olema sinna lisatud aineprogrammid, kalenderplaanid, slaidid, konspektid täies mahus. Samas võib erisus olla tingitud ka sellest, et nt. õppematerjalidena slaide ei koostata.
Üliõpilaste üldhinnang e-õppele oli positiivne. Enamus üliõpilastest leidis, et e-kursuste kasutamine andis lisaväärtuse õppeaine läbimisele (49% vastas ”jah” ja 46% vastas ”pigem jah”). Õppurid, kes on hinnangud e-õppe lisaväärtust negatiivsemalt (6%).
E-kursusel õppides mõjutab õppurit kõige enam „oskus iseseisvalt õppida (67%), seejärel õppejõu tagasiside (65%), õppeaine sisu (59%) ja kursuse vahendid (55%). Kõige vähem mõjutab kursusel osalemise õppurite hinnangul teise õppurite aktiivsus.
Vahenditest on kõige tulemuslikumad e-kursusel õpiobjektid (92%), Iseseisvad kodutööd (75%), Enesekontrolltestid ja Hindeline test (55%) ning foorumid (24%). Õppejõud, kes kasutavad õppetöö läbiviimiseks e-õppe võimalusi, on sellest teadlikud ning positiivselt meelestatud.
Õppejõudude hinnangud e-õppele ühtisid üldiselt õppurite ootustega. Infotunde õppejõududele, milles tutvustatakse kasutatavaid vahendeid ja võimalusi.
Viited täiendavatele projekti materjalidele:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar